Tamkerra n tutlayt di Tmaziɣt الاعجاز اللغوي في الامازيغية

Ejj amezwaru ad nessars afus nneɣ x tbadut n tutlayt. Tutlayt war teǧi ca amecnaw taɣma n wawařen; tutlayt d taremmast (= middelen) n umṣawaḍ. Tutlayt d řqendart n tusna, d dduzan n uxarreṣ. Tusna n weydud aqa-tt teẓḍeɣ deg wawařen. Maca iwɛar ad nessen manis d kkin awařen twarat tamezwarut. Mařa nedweř ɣar uxarreṣ n iyduden n zic, ntaff din zzaysen wi tuɣa itamnen aqa tutlayt temmewc asen-d d anguř zi ɣar Arebbi umi qqaren Pitaḥ (Egyptische god Ptah). Manis-d ɣa nebda i wesfettuti n iyyar-a?

S minzi ɣa nessen aqa imař n tutlayt iqqen ɣar izri (= verleden) n tusna. Aẓdam amezwaru, tamkerra tameqqrant deg iyyar n tutlayt n Tmaziɣt teqqen ɣar iẓewran n umezruy n tutlayt n Imaziɣen n zic. Marra min ikkin d tamara x Tmaziɣt, ntaff itt ɛad teddar, tessemɣara wi iǧan nnes. Marra min ikkin d tamara x Tmaziɣt deg ussan ikkin, ntaff itt ɛad teggur ɣar zzat, war dayes řimart n tewsar. Aṭṭas n iřsawen tuɣa carcen tudart ak-d Tmaziɣt mmuten, weddaren; Tmaziɣt tessiwḍ-d tasafut (flambouw) nnes ɣers ar iḍa. Ijj n umsiweḍ (factor) n imsawaḍen n tudart n Tmaziɣt iɣmi di tṣekkawt (řebni) n wawařen amcnaw min ɣa nẓar ɣar zzat di tafarect-a talektrunit. Awařen n tutlyat msebḍan x tnayen: (i) ‘iwri’ (= arbitrair, onomatopee) d umsisi (= conventioneel, ingeboren). Imedyaten (= voorbeelden) n ‘iwri’ ixs ad yini awař yarwess deg umesři (seř) niɣ di ṣṣuṭ n wawař; qqaren as s Tmaziɣt n publaw: forma n tira n wawař  d ufuɣ n wawař zeg uqemmum (d wanzaren), d lmeɛna n wawař, marra d ijj, amcnaw: aqarqeb (qrb.qb.), ṣuḍ, itṣuḍ usemmiḍ, ajjaj, addaz, becc (cccc), ccur (aman-ccc..rrr), zruddeḥ, sřiwřiw, qareqra (qr.qr), tixsi (bbaaɛ), tafunast (muuh=tesmuhrut), tyaẓiṭ (tesqaqa= qa qa), arjuj (jjjj), izi (bzzz), mařa ca n ijj innuɣ as ureqquz deg uqemmum itneɣnuɣ (ɣɣɣɣ), mařa ca n ijj ixs ad yarr zeg uqemmum neqqar as aqa itɛuqqa (ɛɛɛ…qqq). Mařa ca n ijj ɣares tiɣunam n nnefs qqnent, xmi iteṭṭes icexxar (ccc…xxx…rrr). Umi bdan iyduden ad ssiwřen, tuɣa arewsen timijjiwin n iɣersiwen (= řmař).  Awařen umi neqqar ‘iwri’ (= arbitrair) war qedden ḥuma iwdan ad inin min xsen. Mammec txarseḍ cek ad yaff utarras n wakud n uzarmezray (= prehistorie) awařen zi ɣa yini: ‘a dhar n ubarran a ssus n yexsan, wi zzayek iɣarren ad zzayes iɣar zman,…Temsaman ma thewen ac, ma tɣir ac d benneɛman!’, niɣ ad ifhem awařen-a n Chomsky: “ Colourless green ideas sleep furiously.” Tutlayin twaggent deg wakud n uzarmezray, maca aṭṭas n wawařen d tawařin weddaren deg wakud n itraren (= moderne tijden) n iḍa. Ḥuma ad zemmaren iwdan ad inin marra min xsen, d marra min tacan, d marra min innḍen i iyyar n uxarreṣ d tmesna, xarsen deg iwařen i war ɣar iǧi ca umesři yarwes di tira n wawař.

Neẓra sennej aqa zi řeɛjayeb n Tmaziɣt i yuǧɣen deg wakud n zic, ntaff tutlayt-a waxxa marra min xas ikkin d tamara zi temharsiwin (= kolonialisme) ɛad aqa teddar, tbedd x iḍaren nnes, tsewwaqen zzayes di tmurt n Tmezɣa. Tamkerra nneɣni, ɣar rexxu imesnawen n tutlayt d inmezrayen (= historicus) war ssinen manis-d tekka Tmaziɣt niɣ aẓwar i ɣar teqqen. Rexxu ad nedweř ɣar wazzay n usenteř-a (= thema). Ḍfar ak idi mammec ggin Imaziɣen ssemɣaren amawař nsen. Ad nisi ijj n umedya imeyyer x usekkiř n F. S usekkiř n F, ntaff:aff, affa, uf, fu, ifif, fafa, uca ruḥ xas am nni. Zeg weẓwar n F, ntaff = af, ‘af min iweddaren’; uf = ‘y-uf xafi’ niɣ ‘s-uf ifassen nnec’; zeg weẓwar d ijj ntaff: fu = ‘dayes iḍeṣ sminzi it-fu’; maca ijj n F war itqeddi i marra ixarriṣen, immarni ijj n nneɣni amecnaw : fa-fa: ‘it-fafa x tmenyat’, ‘ikkared it-fafa’ (= afaqi n deɣya); ḥuma ad itwassemɣar umawař, xemmen Imaziɣen n zic ad ssidfen isekkiřen nneɣni ɣar deffar niɣ ɣar zzat n wawař, amcnaw: uf+ɣ = ɣ-uf (iɣufa, aɣufi). Aṭṭas n wawařen meqqaren s tmarniwt n isekkiřen (= řeḥruf) ɣar umezwar, amecnaw da: f—uf—ɣuf—sɣuf—msɣuf—tw(a)sɣuf. Tmarniwt n isekkiřen ɣar zzat, amcnaw: ff-ɣ, ff-, f-k, f-ř. Tamarniwt ɣar zzat n isekkiřen war iǧi ca d amegdaz (= voldoende) i tudart n uydud sminzi ntaff tamarniwt n isekkiřen zzat i af: af-ɣuř, af-unas, af-tis, af-ḍis, af-řay, af-qqus, af-us, af-ud, af-ḍiḍ, uca ruḥ xas ammu. War ntettu ca aqa marra awařen-a i d idareɣ sennej tiggezt nsen tcarc ak-d Tmegzi (= intelligentsia) n Imaziɣen. X ijj n uɣezdis nneɣni, mara nbezzeɛ awař n tfuct niɣ nesseqsa x weẓwar nnes, ntaff dayes  ‘fu’, tnayen n twaratin n ‘fu’ tticc aneɣ ‘fu-fu’,  wa d awař qqarent iḥenjeren imeẓyanen i tmessi, war ntettu ca aqa tfuct nettat d aẓwar n tmessi d teẓɣeřt (= temperatuur). S umata, zeg weẓwar n F, ntaff ɛawed: f-ad, f-an (taffant), f-ři,  d waṭṭas n wawařen nneɣni. Aqa din ɛawed ismařen (= indicaties) mani ntaff awařen amcnaw: [ɣr] d [rɣ]; i-rɣa (= het verbrand), i-ɣra (= hij studeert, hij leerde). Ad nedweř ɣar usekkiř n F. Tnayen n F arni xas tnayen n i, ntaff awař n: ifif. Mařa nessizwar asekkiř n qbeř i F, ntaff ‘m-aff’, amecnaw ‘maff n ijḍaḍ niɣ tenni/wenni itafen ijḍaḍ. War da iǧi wemcan mani ɣa nessidef awařen amecnaw taffa, taffant, d waṭṭas n wawařen nneɣni amecnaw asifef  (= ziften), ifer, afar, ifri, aferas, afferfer, uffuren, fruri, aferfur, afercic. Zi far, nzemmar ad d nessiři awaren-a: far-iḍennaḍ, far-tiwecca, far-waẓɣat. Ntaff ɛawed tnayen n far, amecnaw far-far tiwecca, far-far iḍennaḍ. Ad nedweř ɣar tseɣnawt (= uitvinding) n wawařen ntaff tiɣit n Imaziɣen tbedd x iḍaren nnes. Ad newc ijj n umedya ḥuma ad nessemɣar tamuɣři (= visie). Ayur (niɣ aṭṭas qqaren as char) d awař n Tmaziɣt, ayur dayes +/- 30 n ussan, ayur i iǧan deg ujenna itenneḍ ijj n twara deg uyur/char. Imaziɣen qbeř i Galilu tuɣa snen aqa ayur itenneḍ minzi i das wcin isem n ‘ayur’, mařa narra [y = g] amecnaw (aynaw=agnaw, ayraw=agraw, tayyut=tagut, aryaz=argaz), ntaff ayur ikked zi agur, minzi iggur, itenneḍ. Tuɣa snen ɛawed aqa tammurt ttenneḍ amecnaw xmi neqqar aqa “tenneḍ-d ɣari tmurt”.  Ad neqqim deg ujenna, ad nisi ijj n umedya nneɣni. Neqqar as neccin s Tmaziɣt ‘asegnu’ xmi ttiři tayyut niɣ řimart  n tfuct tweddar; aẓwar n wawař n ‘asegnu’ ikke-d zi [ass+ignu]. Aẓwař n wawař GN, itwanna i ca n ijj mařa war issiwiř: d agnaw, umi d udfen, di tmiḍi (= eeuw) n 16 awarni  Ɛisa, ifrikanen n wadday  (Ssudan) ɣar tmurt n Lmeɣrib ggin asen isem: Ignawen (gnawa), s minzi tuɣa war ssiwiřen iřes n tutlayt n Tmaziɣt. War tamnem ca di min qqaren idřisen n waɛraben aqa isem ‘gnawa’ ikke-d zi ‘Kinya’ axmi Imaziɣen tuɣa war ɣarsen ca asekkiř n ‘K’ uca war zemmaren ad inin ‘knawa’, nnan ‘gnawa’! Ad nedweř ɣar [ass+ignu], ajenna di tusna n Imaziɣen ɣares udmawen. Xmi itiři uyur ifarḥ, war ignu ca neqqar as azir, zzayes i d tekka tziri.   Xmi itiři ujenna ixeyyeq neqqar as: ‘assegnu’, ixs ad yini ɛawed tfuct aqa teṭṭes niɣ tejna.  S umsadaɣ ak (= parallel met) Timsisřit (= Fonetiek) d tasniřsit (=Fonologie), ad nebda s tnayen n wasmawen: [izi d iẓi]. Deg iyyar n iřsawen, awařen zemmaren ad ten tessinded (tḥesbed), maca tifyirin (= zinnen) war ɣarsent ca badu (= řḥedd).

Din 100.000 n markat n yizan sennej i tmurt. Asget (= meervoud) n izi=izan. Maca ‘iẓi’ war ɣares ca asget! Sminzi ɣa nessen mayemmi Imaziɣen n zic xarsen ad ggen badu jar Z n yizi d  n yiẓi? Izi dayes 5 santim. Iẓi dayes 10 santim, iẓi ismuna aẓru (niɣ tiẓra ḥuma war tɣimint di tsa), war iǧi ca azru (Z # Ẓ).

Marra manaya war d yusi ca zeg ujenna, wa d axarreṣ, d tusna n Imaziɣen. Tufayt (= nadruk) n Ẓ n yiẓi iqqen ak tiddi n wawařen. Am yizi, am yiẓi, s tnayen idsen teqqsen, ijj iteqqes di barra ijj iteqqes ɣar daxeř. S tnayen idsen d imarzag. Zi Z n yizi ntaff: izi ameqqran (= iristalis), tzizwit, tizit d uzinzar. Zi Ẓ n yiẓi ntaff: tiẓẓar, aẓru, aẓri, areẓẓa.

izi       izan    tizit    tzizwit izen   azar  izwar   izri (verleden)

iẓi       ø         tiẓẓar tiẓra     areẓẓa iẓir  iẓwar   iẓri (schoonheid)

Ufiɣ di Tmaziɣt aqa aṭṭas n wawařen mani iǧa Ẓ, addad n wawař iqqen ɣar min iǧan di tenfařyin (= uitdrukking)  n wawařen n daxeř, amecnaw: iẓi, taẓẓit iseřm (= isennanen n wesřem), tiẓẓar, iẓẓan…….

Ḥuma ad ssemɣareɣ min xseɣ ad iniɣ s manaya ad awem wceɣ ca n wawařen s Tegranzect: awařen-a beddan s bl- u marra qqnen ɣar ijj n uxarreṣ, amecnaw: black, blue, blond, blush, blank, marra asmawen-a n initen (= kleuren). Ntaff ɛawed aṭṭas n wawařen n iɣersiwen daysen Ƴ, amecnaw: aɣarda, tɣirdent (tɣirdent n isan), afiɣar, yul, iɣiɣi, tadɣaɣat, la/iɣelwan (jonge ram), tiɣeydet n weẓɣar, aɣaḍ (oude geit), tla (jonge schapen) ařɣem, taɣaṭṭ, řař. Mařa nfafa x wasmawen n iɣersiwen nneɣni, ntaff: uccen, amuc, amcic, ucca. S manaya i dawem ssecneɣ sennej, xseɣ ad awem arezmeɣ ijj n webrid deg iyyar n idrugen (= mysterieën) n Tmaziɣt.

PS: Wij hebben altijd de standard van het Tamazight gerespecteerd. Vandaag heb ik alsnog de  “t” als “t”  en “d” als “d” aangeduid. Dit is puur om het leesgemak.

Vind ons ook op :

Geef een antwoord